Laupäeval, 1. veebruaril 2020 toimus Tallinnas konverents “Rudolf von Laban 140. Ettekanded, töötoad, film, näitus”. Labanit peetakse Euroopa modernse tantsu üheks rajajaks. Tema liikumisteooriaid on Eesti koreograafid ja tantsupedagoogid järginud nii sada aastat tagasi kui ka tänapäeval. Konverentsile on oodatud kõik, kes tunnevad huvi, tantsuajaloo ja Eesti kultuuriloo vastu. Ettekanded pakuvad uut infot ning aitavad mõtestada saja aasta eest olnut. Labani teooria kaasaegsetest käsitlustest kõneldakse kolmes loeng-töötoas.
Kava:
10.00 Ana Sánchez-Colberg. Rudolf von Labani liikumise ja ruumi analüüs. Loeng-töötuba inglise keeles. Black box.
12.00 Anne-Liis Maripuu. Rudolf von Laban ja Eesti. Loeng. Auditoorium. Black box.
12.30 Heili Einasto. Rudolf von Laban – innustaja ja õpetaja. Loeng. Auditoorium. Black box.
13.00 Anne Tamm-Kivimets ja Jaan Ulst. Rudolf von Labani liikumisteooria rakendamisest igapäevases töös. Vestlusring. Black box.
15.00 Film “Taasluues Rudolf von Labani lavastust “Õõtsuv tempel”” (1922, inglise keeles). Auditoorium. Black box. Sissejuhatus Anne-Liis Maripuult.
15.00 Teet Kask. Keha teadlikkus ja Rudolf von Laban. Loeng-töötuba. White box.
17.00 Jüri Nael. Rudolf von Labani liikumisteooria kui praktiline psühhofüüsiline tööriist. Loeng-töötuba. Black box.
Päeva modereerib Madli Pesti.
Korraldajad:
Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus
Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut
Sõltumatu Tantsu Lava
Ana Sánchez-Colberg “Rudolf von Labani liikumise ja ruumi analüüs”
Loeng-töötuba tutvustab Labani liikumise ja ruumi teooriaid ning nendevahelisi suhteid. Vaatluse all on Labanile omane lähenemine liikumisele kui “inimlikule” fenomenile ja ruumi tähtsus ehk siis kontekst, kus liikumine toimub. Liikumine ei ole ruumi tühjale lehele “kirjutamine”, vaid see lähtub ruumis olevast inimkehast. Selline eristamine on oluline, kui soovime hinnata Labani pärandi tähtsust kaasaegses teatri- ja tantsukunstis. See on ühendav lüli Labani ning tema õpilaste Mary Wigmani, Kurt Joossi ja Tanztheateri uuendusliku žanri ning koreograafide-tantsijate Susanne Linke, Reinhild Hoffmanni ja Pina Bauschi vahel.
Ana Sánchez-Colberg on tunnustatud õppejõud, koreograaf ja tantsu-uurija. 1992. aastal kaitses doktorikraadi Labani Keskuses (nüüd Trinity Laban Conservatoire of Music and Dance). Ta on töötanud õppejõuna mitmes kõrgkoolis: Trinity Laban Conservatoire, Royal Central School of Speech and Drama, University of Dance and Circus, Stockholm. Alates sellest õppeaastast töötab professorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rahvusvahelises kaasaegsete etenduskunstide magistriprogrammis.
Anne-Liis Maripuu “Rudolf von Laban ja Eesti”
Eesti tantsu ajalugu on veel suures osas läbi uurimata. Vähestele on teada, et Rudolf von Labani õpilaste hulka kuulusid aastatel 1921–1924 neli Eestist pärit tantsijannat: Gerd Neggo, Helmi Nurk, Ida Urjan ja Aino Siimola. Nad esinesid kokku kümnes tantsulavastuses. Labani pärand jõudis Eestisse tänu Gerd Neggole. Nurk, Urjan ja Siimola jätkasid esialgu oma tegevust Saksamaal. Kuigi Neggo ei avanud kunagi Labani kooli, rakendas ta tema juures õpitut nii koreograafi kui pedagoogina. Ettekandes annan ülevaate Labani tegevusest 1920. aastate esimesel poolel. Seejärel vaatlen Gerd Neggo loomingut Eestis sama kümnendi teisel poolel, püüdes sealt leida jälgi Rudolf von Labani liikumisteooriast.
Anne-Liis Maripuu on vabakutseline teatri- ja tantsu-uurija. Aastal 2016 omandas magistrikraadi Berliini Vabas Ülikoolis teatriteaduse erialal. Tantsuajaloo uurimisega tegeleb alates 2015. aastast. On avaldanud artikleid ajakirjades Tantsu Kuukiri, Teater. Muusika. Kino ja kogumikus Teatrielu.
Heili Einasto “Rudolf von Laban – innustaja ja õpetaja”
Tänapäeval kõneldakse Rudolf von Labanist kui teoreetikust, kuid oma eluajal oli ta eelkõige innustaja ja õpetaja. Labani suutlikkust inspireerida tõdes ka Rahel Olbrei, kes Labanit 1920. aastate teisel poolel ringreisil mitteametlikult assisteeris: “Koos sõitsime, koos arutasime, linnast linna, teatrist teatrisse. Ja kui kohale jõudsime, proovi läksime, oli tema režiiraamat minu põlvedel, kust ma jälgida võisin, kuidas töö käis.” Nii Labani kui tema õpilase Mary Wigmani mõju on Olbrei varasele loomingule ja selle kaudu ka eesti balleti arenguloole vägagi tuntav. Käesolevas ettekandes rõhutangi Labani rolli innustaja ja õpetajana – sest muuhulgas tänu temale väljus tants professionaalse ja seltskondliku tegevuse raamidest ning muutus enese varjatud olemuse, eelkõige oma sensuaalse ja erootilise külje avastamise ja väljendamise vahendiks. Ettekanne on valminud koostöös Karl Toepferiga.
Heili Einasto on tantsukriitik ja tantsu-uurija. Alates 2006. aastast töötab Tallinna Ülikoolis tantsuteooria lektorina. Aastal 2016 omandas doktorikraadi Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis, kaitstes lõputöö Rahel Olbreist. 2018. aastal ilmus temalt kaks raamatut: „Rahel Olbrei. Eesti tantsuteatri rajaja“ ja „Teekond tantsus“. Viimane on pühendatud Mai Murdmaale.
Karl Toepfer, California San José Ülikooli emeriitprofessor, on üks modernismi ja 20. sajandi alguse kehalise kultuuri uurimise pioneere. 2018. aastal valmis tal mahukas monograafia pantomiimi ajaloost. Ta on aastakümneid huvitunud eesti kultuurist ja keelest ning käsitlenud eesti tantsijaid (Ella Ilbakut, Helmi Nurka jt) rahvusvahelises kontekstis. Ta on korduvalt külastanud Eestit ja arvustanud koos Heili Einastoga siinseid tantsulavastusi.
“Rudolf von Labani liikumisteooria rakendamisest igapäevases töös”
Anne Tamm-Kivimets on Tartus tegutseva Just Tantsukooli juhataja ja õpetaja. Magistrikraadi omandas Tartu Ülikoolis haridusinnovatsiooni õppekaval. Tantsualaselt on end harinud lugedes, vaadates ja kogedes ning osalenud lugematutes töötubades, koolitustel ja kursustel. Labani liikumissüsteemi juurde jõudis erinevate töötubade kaudu, mis tekitasid temas huvi teemaga edasi tegeleda ning tantsuõpetajana oma igapäevases töös rakendada. 2013. aastal pälvis Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidult Gerd Neggo nimelise tantsuõpetaja stipendiumi.
Jaan Ulst on vabakutseline koreograaf, tantsija ja pedagoog. Õppis koreograafiat Tallinna Ülikoolis ja Fontys Tantsuakadeemias Hollandis. Ulst on töötanud balletitantsija ja koreograafina Vanemuise teatris. Koreograafina hindab ta kõrgelt tantsija loovuse arendamist ja kaasamist loomingus. Labani liikumisteooriaga puutus ta esmakordselt kokku Hollandis õppides. Sellest ajast alates on ta Labani tehnikat kasutanud erinevates tantsutundides. Alates 2014. aastast korraldab teaduse ja etenduskunstide festivali Valguse festival.
Teet Kask “Keha teadlikkus ja Rudolf von Laban”
Loeng-töötoas tegeleb Kask keha teadlikkuse tõstmise ning selle rakendamisega tantsulises väljenduses. Kask uurib, mil moel on võimalik jõuda autentse liikumiseni ja kuidas seda praktiseerida. Lisaks sellele pööratakse töötoas tähelepanu oma emotsionaalsete maastike avastamisele ja kaardistamisele. Kask vaatleb, kuidas aitab Labani notatsioonisüsteem tõsta individuaalse liikumise teadlikkuse protsesse. Arvesse võetakse iga liikuja füüsiline omapära, talle omane liikumisdünaamika ning “materjal”, mida väljendatakse. Või väljendub nüüd ja praegu ehk hetkelise emotsionaalse seisundi tunnetus läbi tantsulise liikumise? Giidina juhib Kask osalejad läbi erinevate ülesannete, tuginedes oma pikale kutselise tantsija kogemusele ning õpingutele Labani keskuse magistrantuuris. Loeng-töötoas vaheldub teoreetiline käsitlus praktiliste ülesannetega.
Teet Kask on rahvusvaheliselt tunnustatud tantsija ja koreograaf. Ta on töötanud balletitantsijana Rahvusooperis Estonia, Stockholmi Kuninglikus Ooperis ja enam kui kakskümmend aastat Norra Rahvusooperis. 2005. aastal lõpetas ta Trinity Laban Conservatoire of Music and Dance magistrantuuri koreograafia erialal, kus töötas välja oma tehnika „Dancer as Method“. Märtsis esietendub tema lavastatud ballett “Kuldne tempel” Tallinnas Vene Teatris.
Jüri Nael “Rudolf von Labani liikumisteooria kui praktiline psühhofüüsiline tööriist”
Loeng-töötuba käsitleb Labani liikumisteooriaid kui koreograafi, lavastaja, tantsija ja näitleja praktilisi tööriistu psühho-füüsiliste protsesside käivitamisel nii prooviprotsessis kui etendustes. Esmalt käsitleb Nael erinevaid koostisosi (aeg, ruum, suund, voolavus) teoreetiliselt ja seejärel praktiliselt, et kõigil osalejatel oleks võimalik neid enda peal kogeda. Õpitoa teine osa vaatleb Labani liikumisteooriate loomingulisi rakendusvõimalusi keha-dramaturgilise tööriistana lavastusprotsessis. Nael käsitleb Labani pärandi mõju nüüdisteatri praktikatele ja loomemeetoditele. Labani praktilise käsitluse on Jüri Nael loonud õpetades etenduskunstnikke Eestis, Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides.
Jüri Nael on tunnustatud koreograaf ja pedagoog. 2003–2005 õppis ta Trinity Laban Conservatoire of Music and Dance magistrantuuris Euroopa Tantsuteatri Praktika (European Dance Theatre Practice) erialal. Praegu töötab professorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus 2019. aastal algatas rahvusvahelise etenduskunstide magistriprogrammi Contemporary Physical Performance Making, mille esimeses lennus õpib 16 üliõpilast kümnest riigist. Nael õpib ka EMTA loomeuurimuslikus doktoriõppes, kus tema uurimistöö teemaks on keha dramaturgia.
Film “Taasluues Rudolf von Labani lavastust “Õõtsuv tempel” (1922)”
Rudolf von Labani lavastus „Õõtsuv tempel“ ehk „Der Schwingende Tempel“ esietendus 1922. aastal Hamburgis. Lavastus püsis Tanzbühne repertuaaris pea kaks aastat. Kohalik ajakirjanik kirjeldas lavastust järgmiselt: „See on värvide, rütmide, joonte ja ilusate liigutuste sümfoonia, hingestatud ja kunstipärane. Selles on õõtsumist ja templi pühadust; puhtus, alandlik andumus, ebamaisus. [—] See on erakordse ilu tants.“ Lavastuses tantsisid teiste seas Gerd Neggo, Ida Urjan ja Helmi Nurk. Lavastuse taaslõi 2012. aastal dr. Valerie Preston-Dunlop, Rudolf von Labani pärandi uurija ja Trinity Laban Conservatoire of Music and Dance auliige. Esinevad Trinity Labani tantsijad.
Filmi juhatab sisse Anne-Liis Maripuu.
Näitus “Tantsides vabaks”
Näitus „Tantsides vabaks“ tutvustab Eesti plastilise tantsu algusaastaid ehk 20. sajandi esimesi kümnendeid, mil pandi alus elukutselisele lavatantsule. Balleti kõrval kujunes oluliseks kunstiliigiks vaba (plastiline) tants, mis pakkus kehalist väljendusvabadust, mida muud kunstivormid ei võimaldanud. Näitusel saab osa sajanditagusest Eesti elust, mis oli kehaliselt ekspressiivne, avatud ja rahvusvaheline. Näitus pakub uut infot vähe uuritud teema kohta ning tutvustab seni avaldamata fotosid nii välisarhiividest kui erakogudest. Eksponeeritud materjal pärineb Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, Kölni Tantsuarhiivist, Berliini Kunstide Akadeemiast, Nina Ivana Ristići ja Alvar Loogi erakogust. Näituse koostas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum koostöös tantsu-uurijate Heili Einasto (Tallinna Ülikool BFM) ja Anne-Liis Maripuuga. Näituse kujundas Kristjan Suits. Heliinstallatsiooni lõi Markus Robam.
Näitus oli esmakordselt avatud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis 15.04.2018–30.09.2018.
