Näitleja roll Eesti Draamateatri lavastuses “Laul, mis jääb”.
Lavastaja Merle Karusoo
Kunstnikud Maret Tamme ja Illimar Vihmar
Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla)
Muusikajuht ja arranžeerija Malle Maltis
Liikumisjuhid Laine Mägi ja Liis-Katrin Avandi
Lavastaja assistendid Indrek Sammul ja Maia Soorm
Osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk, Jaan Ulst jt
Ainult üksikud sünnivad peale surma – on öelnud Nietzsche. Raimond Valgre on üks nendest. Enne sõda tunti seda kõrtsipillimeest vähe, tema laule ei plaadistatud, kuigi „Muinaslugu muusikas“ ja „Sinilind“ olid juba loodud. Sõja ajal vene väes aitasid tema laulud meestel ellu jääda, pärast sõda ei tahetud neid mehi ega võidule aidanud laule tunda. Oli lühike Raimondi laulude buum. „Peagi saabun tagasi su juurde“, „Ei suutnud oodata sa mind“. Salvestusteni need ei jõudnud. Ja siis keelati Valgre ära. Sellepärast, et ta laulis armastusest, mitte tööst. Keelati ära tango. Keelati ära saksofon. Jäi ainult minoorist mažoori tõlgitud „Saaremaa valss“. Ta jõi ennast surnuks. Siis hakkasid tema laulud elama.
Meie lavastus räägib Raimond Valgre ajast ja temast selle aja sees. Ja sellest, kuidas sünnivad laulud, mis jäävad.
Merle Karusoo
Esietendus 13. juunil 2014 Eesti Draamateatri suures saalis.
Juunis ja augustis 2015 Eesti Draamateatri suurel laval.
Lisainfo Draamateatri kodulehel.
Fotod: Siim Vahur
