B.3.1 Tantsuks sobiva keskkonna loomine ja arendamine
1. Hindab füüsilise keskkonna olukorda ja sobivust erialaseks tegevuseks; loob ohutu keskkonna.
Tantsu jaoks töökeskkonna olulised osad on ruum (laius, kõrgus, põranda materjal), õhutus võimalused. valgusallikad (tehislik, päevavalgus) jne. Erinevad detailid tuleb ära märkida, mis võivad tantsimist segada või lausa ohtlikud olla.
Eriti lavaruumide puhul tuleb üle käia ohutusreeglid, sest etenduse ajal on lava taga üldjuhul hämar ja laval olles paistavad silma erineva tugevusega lambid, mis võivad korralikult ära pimestada.
2. Loob usaldusliku, loomingulist tegevust ja koostööd soodustava õhkkonna.
Koreograafina, lavastajana ja eestvedajana on ülioluline, et sa mõistad inimesi, kellega sa koostööd teed. Eesmärke seades pead looma ja hoidma usalduslikku, et kunstiline tiim tuleks sinu ideedega kaasa ja oleks valmis katsetama uuenduslikke meetodeid.
Loomingulises töös on palju tagasisidestamist. Oluline on hoida suhtlemine avatud ja aus. Nii saavutad koostööd soodustava õhkkonna.
3. Arvestab tantsuks sobiva keskkonna loomisel tegevuse eesmärki ja osalejate eripära.
Olen töötanud mitmetes projektides, eriti Valguse festivali erinevaid aastaid silmas pidades, kus kohaspetsiifika mõjutab oluliselt loomingu suunda ja püstitatud eesmärke. Tihti on seatud eesmärkidest olulisem märgata teekonda. Hariduslike projektide puhul, kus on kaasatud noored tantsijad, peab ühtaegu noori kuulama ja uusi väljakutseid neile pakkuma, et nad areneksid. Näiteks Leigarite noori õpetades, kus pärimustants polnud ainuke liikumisviis.
Laiemalt, erinevad tantsustiilid vajavad omamoodi ruumi. Koreograafina ja produtsendina tuleb sellega arvestada.
4. Arendab avatud tantsukogukonda, laiendades tantsuga seotud inimeste ringi ja väärtustades valdkonda.
Publiku kujundamise teemaga tegeledes Tartu 2024-s, analüüsisin eriti kultuuri loojaid ja tõdesin kui oluline on jagada Open Call pakkumisi, ning kutsuda inimesi osa saama taotlusvoorudes, pakkudes neile tuge taotlemisel. Küsimus ei ole ainult tantsuvaldkonnas, vaid kultuuris laiemalt. Näiteks eagruppidest rääkides, siis noori ja vanu peame eriti julgustama kultuurist osa saama ja osalema korraldajatena ning loojatena.
B.3.2 Valdkonna arendamine
1. Arendab valdkonda üldsusele suunatud tegevuste kaudu, nt algatab või veab eest valdkondlikult kaalukaid ja väärtust loovaid sündmusi; tegeleb järjepideva loometegevusega; loob avalikuks kasutamiseks õppevara; kirjutab ja avaldab artikleid.
Viimastel aastatel on mind huvitama hakanud kultuuris hindamissüsteemide kasutamine ja arendamine. Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 pani oma põhiprogrammi kokku läbi käsitööna valminud taotlusvoorude (selle taustal määruste kokkupanek). Tartu linna kultuuriosakonnal on hea süsteem, olen tänulik, et olen seal hindajana kaasatud olnud mitmel korral (suurprojektid, väikeprojekid, huviharidus).
Euroopa tasandil olen töötanud Goethe Instituudi mobiilsustaotluse hindajana, olles viimasel kahel aastal oma hinnangu andnud üle 200 taotlusele.
2. Jagab süsteemselt oma kogemusi, nt korraldab või viib läbi valdkonnale suunatud koolitusi, on mentor, esineb konverentsidel.
Koolitaja olen panustanud erinevatel konverentsidel ja seminaridel:
2024.a. konverents Bach to Future, Budapestis; 2023.a. Brno Kultuurifoorumil, kus rääkisin “Kultuuri ligipääsetavus Tartu 2024 põhiprogrammi näitel”.
Eraldi tooks välja 2020.a. konverents “Rudolf von Laban 140. Ettekanded, töötoad, film, näitus”, Tallinnas.
Koolitusi olen läbi viinud noorte tantsupeo raames, 2019.a. Läti rahvatantsujuhtide suvekoolis; ja näiteks läinud aastal ERRS-i õpiampsude raames rääkides tantsijate tööst lavaruumis. Rahvatantsu maailm on avatud uutele liikumismeetoditele, kuid palju leidub neid, kes hoiavad alles nõuka pärandit, märkamata, et see pole tegelikult meie pärimus.
3. Osaleb aktiivselt erialaliidu/organisatsiooni tegevustes, räägib kaasa valdkonda reguleerivate poliitikate kujundamises kohaliku omavalitsuse või riigi tasandil.
Tartu linna kultuuriosakonna kultuuriprojektide ja huvihariduse hindamise täiustamise protsessides osalemine. Vabariikliku mõjuga on kindlasti noorte tantsupeo peole pääsemise süsteemi loomine.
4. Algatab ja toetab kollektiivide- või valdkonnasisest ja -ülest koostööd ja kogemuste vahetamist; loob või arendab koostöövõrgustikke.
Minu suur kirg on vabatahtlikkuse teema ja Tartu 2024 töös oli minu üheks eesmärgiks vabatahtlike programmi loomine. Vabatahtlike teema on valdkondade ülene ja panustab otseselt sündmuste korraldamisse. Tartu 2024 vabatahtlike programmile panime koos tiimiga kokku strateegia, mina olin selle valdkonna juht.
2025.a. veebruaris tunnustati Tartu 2024 kodanikuühiskonna 2024. aasta tegija tiitliga avaliku võimu kategoorias, just meie mitmekülgse ja kaasava vabatahtlike programmi eest.
B.3.7 Eestvedamine
1. Käivitab protsessi lähtuvalt eesmärkidest kaasates olulisi osapooli; planeerib ja leiab ressursid protsesside läbiviimiseks.
Üheks suuremaks saavutuseks loen noorte tantsupeo peole pääsemise korra kirjeldamist koos hindamissüsteemi loomise töörühmag, mille juht ma olin.
Tegemist oli algusest lõpuni juhitud protsessiga, millele on oma hinnangu andnud tantsuõpetajad üle Eesti: 78% vastanutest ütles, et hindamispõhimõtete tutvustamine aitas tööd planeerida; 63% tõdes, et hindamismaatriks muutis töö lihtsamaks.
2. Jälgib tegevuste läbiviimist, prioriseerib tegevused, vajadusel kavandab muudatusi; analüüsib ja hindab tegevusi ning tulemusi, annab tagasisidet; korraldab probleemide lahendamise.
Programmiliini juhi töös hoidsin silma peal enam kui 40-l loomingulisel projektil.
sh pärimustantsu projekt Paganlik pärimusÖÖ ja nüüdistantsu/performance tantsulavastus Laboratorio Module. Projekte oli nii mitme aastaseid, kui ka ühe aastaseid. Siin on oluline hoida selget sihti ja toetada kõiki projekte nende väljakutsetel.
3. Korraldab meeskonna tööd, andes meeskonna liikmetele asjakohaseid ülesandeid vastavalt nende oskustele, võimetele ja isikuomadustele ja kasutades sobivaid juhtimisvõtteid; delegeerib tööülesandeid otstarbekalt ning annab selgeid juhiseid.
Viimase aja põnevamaid terviklikumaid kogemusi on vabatahtlike valdkonna juhtimist, kus lisaks sihtasutuse vabatahtlike programmile, lõime võrgustikku nii Lõuna-Eestis kui ka Euroopas.